π™ˆπ’‚π™£π’‚π™©π’–π™©π’β€”12-12-2025β€”β€”π‘«π™žπ’”π™ π’–π™§π’”π™ͺ π™π’–π™¨π’Š 𝑺π™ͺ𝒂 π‘¬π™­π’†π™‘π’†Μπ™£π’”π™žπ’‚ π‘·π™§π’†π™―π’Šπ™™π’†π™£π’•π™š π˜Όπ’–π™©π’π™§π’Šπ™™π’‚π™™π’† 𝑴π™ͺπ’π™žπ’”π™žπ’‘π™–Μπ’ 𝑴𝙖𝒏𝙖𝒕π™ͺ𝒕𝙀 π‘†π‘Ÿ. 𝐿𝑒𝑖𝑠 πΌπ‘›π‘Žπ‘π‘–π‘œ π»π‘’π‘›π‘Ÿπ‘–π‘žπ‘’π‘’ πΉπ‘’π‘Ÿπ‘›π‘Žπ‘›π‘‘π‘’π‘  𝒂𝙗𝒆𝙧𝒕π™ͺ𝒓𝙖 π™Žπ’†π™¨π’‚π™ͺ𝒏 π‘¨π™«π’‚π™‘π’Šπ™–π’”π™–π’–π™£ π™†π’π™£π’…π™žπ’”π™–π’–π™£ π™ˆπ’ŠΜπ™£π’Šπ™’π’‚ 𝒃𝙖 π˜Όπ’…π™’π’Šπ™£π’Šπ™¨π’•π™§π’‚π™¨π’‚π™ͺ𝒏 𝑴π™ͺπ’π™žπ’”π™žΜπ’‘π™žπ’– 𝑴𝙖𝒏𝙖𝒕π™ͺ𝒕𝙀

Ohin, ita halibur hamutuk atu hahΓΊ prosesu avaliasaun kondisaun mΓ­nimu sira ba objetivu implementasaun desentralizasaun poder lokΓ‘l iha MunisΓ­piu Manatuto Ida-ne’e nu’udar pasu krΓ­tiku ida hodi garante katak MunisΓ­piu Manatuto prontu no iha kapasidade atu simu responsabilidade foun ne’ebΓ© mai ho transferΓ©nsia podΓ©r husi governu sentrΓ‘l ba nΓ­vel lokΓ‘l.

PolΓ­tika IX Governu KonstitusionΓ‘l nian mak atu prepara munisΓ­piu sira hodi simu transferΓ©nsia desentralizasaun poder lokΓ‘l. Tanba ne’e, MinistΓ©riu Administrasaun EstatΓ‘l (MAE) nomeia ekipa ida atu vizita munisΓ­piu sira hodi halo avaliasaun jerΓ‘l kona-ba kondisaun mΓ­nimu ne’ebΓ© munisΓ­piu sira prenxe ona.

Objetivu prinsipΓ‘l husi avaliasaun ida-ne’e mak atu identifika no avalia kapasidade institusionΓ‘l, rekursu umanu, rekursu finanseiru, no infraestrutura ne’ebΓ© eziste ona iha MunisΓ­piu Manatuto hodi suporta prosesu desentralizasaun.

ImportΓ‘nsia no BenefΓ­siu ba Administrasaun MunisipΓ‘l Manatuto

Identifikasaun Kapasidade no Dezafiu: Avaliasaun ida-ne’e sei permite ita atu halo diagnΓ³stiku ida ne’ebΓ© klean kona-ba forsa no frakeza sira iha administrasaun munisipΓ‘l. Ita sei bele identifika Γ‘rea sira ne’ebΓ© presiza melloria no dezenvolvimentu, hanesan kapasitasaun rekursu umanu, hadi’a jestaun finanseira, no reforsa infraestrutura.

Preparasaun ba TransferΓ©nsia PodΓ©r: Desentralizasaun la’ós de’it kona-ba transferΓ©nsia responsabilidade, maibΓ© mΓ³s kona-ba transferΓ©nsia podΓ©r atu halo desizaun no jestaun rekursu iha nΓ­vel lokΓ‘l. Avaliasaun ida-ne’e sei garante katak MunisΓ­piu Manatuto iha kondisaun ne’ebΓ© di’ak atu simu no jere podΓ©r hirak-ne’e ho efikΓ‘sia no responsabilidade.

Melloria Prestasaun Servisu PΓΊbliku: Ho desentralizasaun, servisu pΓΊbliku sira sei bele fornese ho efikΓ‘sia liutΓ‘n no besik liutΓ‘n ba komunidade. Avaliasaun kondisaun mΓ­nimu sei ajuda ita atu garante katak munisΓ­piu iha kapasidade atu fornese servisu esensiΓ‘l sira hanesan edukasaun, saΓΊde, saneamentu, no infraestrutura bΓ‘zika ho kualidade ne’ebΓ© di’ak.

Aumenta Partisipasaun PΓΊblika: Desentralizasaun promove partisipasaun sidadaun sira nian iha prosesu tomada desizaun. Ho kapasidade munisipΓ‘l ne’ebΓ© forte, MunisΓ­piu Manatuto sei bele kria mekanizmu sira hodi envolve komunidade iha planeamentu no implementasaun programa dezenvolvimentu lokΓ‘l.

Dezenvolvimentu EkonΓ³miku LokΓ‘l: Ho podΓ©r no rekursu ne’ebΓ© desentraliza, munisΓ­piu sei iha oportunidade atu dezenvolve no implementa estratΓ©jia dezenvolvimentu ekonΓ³miku lokΓ‘l ne’ebΓ© adekuadu ho nesesidade no potΓ©nsia MunisΓ­piu Manatuto nian. Ida-ne’e sei kria oportunidade empregu no mellora moris di’ak ba sidadaun sira.

TransparΓ©nsia no Responsabilidade: Avaliasaun ida-ne’e mΓ³s nu’udar parte ida husi kompromisu governu nian ba transparΓ©nsia no responsabilidade. Ho avaliasaun ne’ebΓ© rigorozu, ita bele garante katak rekursu no podΓ©r ne’ebΓ© desentraliza sei uza ho matenek no ba benefΓ­siu povu nian.

PAM mos Husu ba Diretores Servisu Munisipais sira ativu iha sesaun avaliasaun ida-ne’e atu nune’e bele la’o ho susesu no fornese rezultadu ne’ebΓ© valiozu. Ha’u husu ba imi hotu atu fahe imi-nia koΓ±esimentu, esperiΓ©nsia, no perspetiva hodi kontribui ba prosesu importante ida-ne’e.tenik PAM

#MEDIA PAM MANATUTO

Β© 2026 AdministraΓ§Γ£o MunicΓ­pio de Manatuto