πππ£ππ©ππ©πβ12-12-2025ββπ«πππ ππ§ππͺ πππ¨π πΊπͺπ π¬πππ‘πΜπ£πππ π·π§ππ―ππππ£ππ πΌππ©ππ§πππππ π΄πͺππππππΜπ π΄πππππͺππ€ ππ. πΏπ’ππ πΌπππππ π»ππππππ’π πΉππππππππ ππππ§ππͺππ πππ¨ππͺπ π¨π«ππ‘ππππππ£ πππ£π πππππ£ ππΜπ£ππ’π ππ πΌπ π’ππ£ππ¨ππ§ππ¨ππͺπ π΄πͺππππΜπππ π΄πππππͺππ€

Ohin, ita halibur hamutuk atu hahΓΊ prosesu avaliasaun kondisaun mΓnimu sira ba objetivu implementasaun desentralizasaun poder lokΓ‘l iha MunisΓpiu Manatuto Ida-neβe nuβudar pasu krΓtiku ida hodi garante katak MunisΓpiu Manatuto prontu no iha kapasidade atu simu responsabilidade foun neβebΓ© mai ho transferΓ©nsia podΓ©r husi governu sentrΓ‘l ba nΓvel lokΓ‘l.
PolΓtika IX Governu KonstitusionΓ‘l nian mak atu prepara munisΓpiu sira hodi simu transferΓ©nsia desentralizasaun poder lokΓ‘l. Tanba neβe, MinistΓ©riu Administrasaun EstatΓ‘l (MAE) nomeia ekipa ida atu vizita munisΓpiu sira hodi halo avaliasaun jerΓ‘l kona-ba kondisaun mΓnimu neβebΓ© munisΓpiu sira prenxe ona.
Objetivu prinsipΓ‘l husi avaliasaun ida-neβe mak atu identifika no avalia kapasidade institusionΓ‘l, rekursu umanu, rekursu finanseiru, no infraestrutura neβebΓ© eziste ona iha MunisΓpiu Manatuto hodi suporta prosesu desentralizasaun.
ImportΓ‘nsia no BenefΓsiu ba Administrasaun MunisipΓ‘l Manatuto
Identifikasaun Kapasidade no Dezafiu: Avaliasaun ida-neβe sei permite ita atu halo diagnΓ³stiku ida neβebΓ© klean kona-ba forsa no frakeza sira iha administrasaun munisipΓ‘l. Ita sei bele identifika Γ‘rea sira neβebΓ© presiza melloria no dezenvolvimentu, hanesan kapasitasaun rekursu umanu, hadiβa jestaun finanseira, no reforsa infraestrutura.

Preparasaun ba TransferΓ©nsia PodΓ©r: Desentralizasaun laβΓ³s deβit kona-ba transferΓ©nsia responsabilidade, maibΓ© mΓ³s kona-ba transferΓ©nsia podΓ©r atu halo desizaun no jestaun rekursu iha nΓvel lokΓ‘l. Avaliasaun ida-neβe sei garante katak MunisΓpiu Manatuto iha kondisaun neβebΓ© diβak atu simu no jere podΓ©r hirak-neβe ho efikΓ‘sia no responsabilidade.
Melloria Prestasaun Servisu PΓΊbliku: Ho desentralizasaun, servisu pΓΊbliku sira sei bele fornese ho efikΓ‘sia liutΓ‘n no besik liutΓ‘n ba komunidade. Avaliasaun kondisaun mΓnimu sei ajuda ita atu garante katak munisΓpiu iha kapasidade atu fornese servisu esensiΓ‘l sira hanesan edukasaun, saΓΊde, saneamentu, no infraestrutura bΓ‘zika ho kualidade neβebΓ© diβak.
Aumenta Partisipasaun PΓΊblika: Desentralizasaun promove partisipasaun sidadaun sira nian iha prosesu tomada desizaun. Ho kapasidade munisipΓ‘l neβebΓ© forte, MunisΓpiu Manatuto sei bele kria mekanizmu sira hodi envolve komunidade iha planeamentu no implementasaun programa dezenvolvimentu lokΓ‘l.

Dezenvolvimentu EkonΓ³miku LokΓ‘l: Ho podΓ©r no rekursu neβebΓ© desentraliza, munisΓpiu sei iha oportunidade atu dezenvolve no implementa estratΓ©jia dezenvolvimentu ekonΓ³miku lokΓ‘l neβebΓ© adekuadu ho nesesidade no potΓ©nsia MunisΓpiu Manatuto nian. Ida-neβe sei kria oportunidade empregu no mellora moris diβak ba sidadaun sira.
TransparΓ©nsia no Responsabilidade: Avaliasaun ida-neβe mΓ³s nuβudar parte ida husi kompromisu governu nian ba transparΓ©nsia no responsabilidade. Ho avaliasaun neβebΓ© rigorozu, ita bele garante katak rekursu no podΓ©r neβebΓ© desentraliza sei uza ho matenek no ba benefΓsiu povu nian.
PAM mos Husu ba Diretores Servisu Munisipais sira ativu iha sesaun avaliasaun ida-neβe atu nuneβe bele laβo ho susesu no fornese rezultadu neβebΓ© valiozu. Haβu husu ba imi hotu atu fahe imi-nia koΓ±esimentu, esperiΓ©nsia, no perspetiva hodi kontribui ba prosesu importante ida-neβe.tenik PAM
#MEDIA PAM MANATUTO
